 |
Telliskivi 28-11, Tallinn
tel 56131163, fax 6888317
email: info(at)tammejuur.ee
|
|
TEISIPÄEV, 20. DETSEMBER 2016 15:54:15, Tallinnas
JÜRI MÕIS TAHAB IIDSELE PÜHALE TAMMEHIIEMÄELE ELEKTRIJAAMA EHITADA :(
Täna, 28. septembril arutati Rakvere kohtumajas Maavalla Kotta kuuluva
Härjapea koja taotlust tühistada Kunda Linnavolikogu otsus kinnitada
hiiemäe tuulepargi detailplaneering. Osapoolte ärakuulamise järel teatas
kohtunik Ülle Polluks, et kohtuotsus tehakse teatavaks 18. oktoobril.
Härjapea Koda palus Tartu Halduskohtul vaidlusaluse otsuse tyhistada,
kuna see pole piisavalt põhjendatud. Tuulepark kahjustaks oluliselt
muinsuskaitsealust hiit kui terviklikku kultuurimälestist ja muudaks
võimatuks hiiemäe kasutamise pyhapaigana. Kuna usuvabadus on inimese
põhiõigusi, peab selle piiramine olema seaduste alusel väga selgelt
põhjendatud.
Kunda Linnavolikou otsus loob lisaks ohtliku pretsedendi, mille järel
pole enam põlisrahva ükski hiis ega kalme tegelikult kaitstud.
Maavalla Koda, Postimees
Kunda Hiis
Riiklik ajaloomälestis nr 10290. Ohverdamiskoht "Kunda Hiiemägi". Kunda linn. Nõuk. ajal mälestis nr 627-k.
Vanal muistsel iseseisvuse ajal käis Eesti rahvas hiites koos. Ja käis ka kunda rahvas Hiie mäel koos palvetamas ja ohverdamas. Sääl olevat asetsenud suur ohvrikivi, mis pikne pihuks ja mõrmuks teinud. Selle pärast on Hiiemägi kivine.
ERA II 215, 707 (1)< Viru-Nigula khk.
kui nad [inimesed] ära surivad, siis viedi neid [Kunda] iijemäele ja põlettatti ärä, et siis vaim lähäb tulega taeva
KKI/MT 24:6 (Koski 1967, 67).
Oluline leid
Eelmisel aastal saadud luuleidudele on tehtud ka dateering, mis näitab aega 700 - 500 aastat e.kr. "See paigutab kalme umbkaudu pronksiaja ja rauaaja üleminekuaega. Tänavu leitud haruldane rauast ehtenõel aga kinnitab seda dateeringut," sõnas Konsa.
Pisike rauast ehtenõel võib olla üks vanemaid raudesemeid Eestis. "Sarnane leid on olemas Alam-Saksimaalt ja seal on see dateeritud samasse aega. Võib julgelt öelda, et ta on üks vanemaid Eestist leitud raudesemeid," ütles Tartu ülikooli arheoloogiaprofessor Valter Lang.
Haldjad nutavad
Siinsamas Hiiemäel kasvas vanasti tore mets, põline tammik. See oli kasvanud juba mitu-mitu põlve, keegi ei teadnud, kui vana ta oli. Oli külale iluks ja varjuks. Kevadel käisid noored inimesed seal mängimas ja kiikumas. Keegi ei puutunud Hiiemäe metsa, igaüks hoidis seda nagu oma silmatera, isegi karjapoisid ei lõiganud sealt keppi ega murdnud ühtki oksa.
Selles tammikus elasid haldjad. Et inimesed nende elukohta ei puutunud, siis tegid haldjad inimestele aina head. Kõik külmad udud ja viljaroosted, mis soo poolt tulid, puhusid nad laiali, enne kui need küla põldudele jõudsid. Ühtegi hunti ei lastud karjale lähedale, kõik hirmutati metsa tagasi, nii et mitu põlve ei teatud, et hunt oleks külas murdnud lambatalle või hobusevarsa. Isegi karja juurest ära läinud loomad juhatati karjasele kerge vaevaga kätte.
Seal tuli aga ühel mõisahärral mõte põline tammik maha võtta, - saaks palju kalleid tarbepuid. Küll hoiatasid ja palusid vanad külamehed, et härra seda ei teeks, sest tammikus elavad haldjad. Mõisahärra naeris meeste hoiatuste üle ja pani talvel saed sisse. Nüüd võeti kogu tammik maha. Ainult võsastik mäenõlvale allika ümber jäi järele.
Kui tuli kevad ja puud hakkasid lehte minema, kuuldi Hiiemäe võsastikust haledat-haledat nuttu. Kõik teadsid, et haldjad nutavad kadunud kodu pärast.
Ja sestsaadik ei teinud haldjad inimestele enam head. Külmad udud ja viljaroosted pääsesid alt soost takistamata küla ja mõisa põldudele. Hundid hakkasid jälle murdma küla lambaid ja hobusevarssu. Kui karjastel juhtus kaduma mõni lehm metsa, siis seda enam ei leitudki.
Aga igal kevadel puude lehtimise ajal kuuldakse Hiiemäe võsastikust haledat nuttu - seal nutavad haldjad oma kadunud kodu taga.
Elstrok 1994, lk 46-47.
|
Tuulegeneraatorites iseenesest pole midagi halba, kuid nende ehitamine meie esivanemate ajaloolisse pühapaika oleks ühemõtteliselt kultuuri- ja loodusvaenulik akt.
JÄTKE TAMMEHIIED RAHULE!
|
|
| Hetkel on antud 0 allkirja.. |
|
|
|
|
|
|
|
