|
 |
 |
Pere, kodu ja lapsed
Ühiskond koosneb perekondadest nii kui organism rakkudest. Perekond toetab. Koos ollakse tugevamad.
„Minu kodu on mu kindlus”. Kodu on püha, rahu.
Lapsed on meie tulevik. Ühiskond peab igati toetama perekondi, kes soovivad lapsi saada. Eestlaste ellujäämise või väljasuremise määravad laste sündimine ning sirgumine töökateks ja kõrge moraaliga Eesti lastevanemateks. Lastekasvatus on ühiskonna jätkusuutlikus. Lastele on vaja tugevat perekonda ning turvalist kodu.
|
 |
Inimsuhted
Ühiskonda hoiavad koos inimeste vahelised suhted. Vastastikune austus, mõistmine, hoolimine, armastus, truudus. Vanemaid tuleb austada, nõrgemaid kaitseda. Probleemiks on turumajanduslik „kõik-müügiks” suhtumine, põlgus, kergekäeline hukkamõist, hoolimatus, vastutustundetus. Mahajätmised, mis viivad enesetappudeni.
|
 |
Eestlased
(Sõimake fashistiks, kuid) 1870’tel avastati seoses tsemenditootmise algusega Kunda järve põhja ladestunud jääajajärgsest kriidist Kunda Lammasmäe asula. Sarnaste leidude – Pullis, Siimussaare, Moksi, Umbusi, Narva, Zvejnieki kalmistu (Läti) ja Äänisjärve Oleni kalmistu (Karjala) – arheoloogiline ning antropoloogiline uurimine näitab, et juba üle 10 000 aasta tagasi elas Eestis kuni 1500 inimest, kes tulid siia Lõuna poolt ning kellelt pärinevad Soome-Ugrile mitte-omased sõnad nagu „meri”, „mägi”, „eile”, „sugu” jne.
|
 |
Vabadussõda
Ristisõdadega sai alguse eestlaste põlvili surumine ja orjastamine. Üle tuhande aasta on Eestimaad okupeerinud Sakslased, Rootslased ja Venelased. I maailmasõjas tekkis eestlastel võimalus relvad haarata ja vabaneda võõrvõimu ikke alt. Tuhanded meie esiisad langesid Tartu Rahu nimel, kuid II maailmasõja algul anti Vabadus käest lahinguta. Jõudumööda oleme seda tagasi võidelnud, kuid suur osa - 5% Eestimaast on tänaseni okupeeritud. Sh Seto ja Petserimaa.
|
 |
Vaimsus
Eestlane on Looduse rahvas, meie õigeusk on maausk. Taara olemus on Loodus ja Tarkus. Rahvuslike põhiväärtuste säilimine on esmatähtis, nii kui ka ühiskonna vaimuvara – kultuuri arendamine. Eestlaste ühine taju ning vaime ruum on Eesti Keel. Keel on ühiskonna alus. Terves kehas terve vaim. Sport on kohustuslik.
|
 |
Töökus
„Töö tegi ahvist inimese”, „tee tööd, siis tuleb armastus”. Keegi ei tohiks parasiteerida teiste kulul. Kõigil tuleb iseseisvalt toime tulemiseks tööd teha. Haridus, teadus ja ettevõtlus suurendavad ühiskonna töö- ja konkurentsivõimet.
Töökus on edukus!
|
|
|
 |
 |
Looduse hävitamine
Inimene on võimsaim loom Looja Loodus. Kahjuks peame ennast paremaks kui teised ja kuritarvitame oma võimu karistamatult. Oleme välja suretanud juba palju teisi liike. Paljud sünnivad, elavad ja surevad vangidena – inimeste lõbustamiseks tsirkustes ja loomaaedades või kõhutäiteks, linnuvabrikus. Autode heitgaasid saastavad õhku, tööstuste heitveed reostavad veekogusid. Hävitame maailma terviklikult tervislikku elukeskonda.
|
 |
Linnastumine ja hoolimatus
Riik impordib odavat geneetiliselt muundatud toitu, ning maarahvas pageb nõudluse puudusest tingitud vaesuse eest massiliselt tihedalt asustatud linnadesse, kus kaugenetakse loodusest ning üritatakse kohaneda närvilise suhetevõrgustikuga.
Konkurents vabal turul on julm sõda. Müügitreenerid õpetavad „Sul on must vöö, mul on padrunivöö” – löögile pääsevad vaid eriti nahhaalsed. Halastust ei tunta. Nõrgad surevad välja. Uppuja päästmine on uppuja enda asi. Kaastunne kaob - ühiskond kalgistub. Näkku kisendavad sotsiaalsed probleemid nagu kodutud lapsed, kassid-koerad jne. Peidetakse pea liiva alla, lüüakse käega. Tõmbutakse endasse. Muututakse ükskõikseks ja hoolimatuks.
|
 |
Tarbimine ja prügi
Kõik müüvad ja reklaamivad nii kuidas veel jõuavad. Mõõdetakse riiklikku koguprodukti. Laiskusest tuleb mugavus. Üksteist trumbatakse üle luksusega. Mida suurem seda uhkem, mida rohkem seda parem. Võidab see, kel surres kõige rohkem asju on.
Üle maailma laiutavad tohutud prügimäed. Isegi looduskaitse aladel leidub hulganisti piknikuliste jäetud plastmasse ning klaasi, mis ei lagune lähima paarisaja tuhande aasta jooksul.
|
 |
Kodutud lapsed ja loomad, vaesus
Samal ajal kui röövelkapitalistlikul vabal turul on kitsas ringkond nahhaalseid ja hoolimatuid õigel ajal õiges kohas olnud erastamis- ja kinnisvara-aferiste ratsa läbi rukki pööraselt rikkaks on saanud - vähem kui 10% inimestest omab üle 90% kogu kapitalist riigis - tarbides oma eba-eetiliste ettevõtmiste tuludega KÜMNEID TUHANDEID kordi rohkem kui ausa tööga leiba teenivad haritlased - arstid, õpetajad jne
Sõimake kadedaks kommunistiks, kuid on fakt, et maakohtades vohab vaesus, käega löömine ja alkoholism. Ehkki näiliselt on kõigil võrdsed õigused, on kõikides kapitalistlikes maades vaeste ja rikaste vahel TOHUTU lõhe!
Teravaima sotsiaalse probleemina torkab tavakodaniku silma kodutud tänavalapsed ja koerad, kassid. Samuti elu hammasrataste vahele sattunud heidikud, joodikud, narkomaanid. Loomulikult on ühiskonna vastutus eelkõige laste ees ning taltsutatud koduloomade ees, kes ei suuda enam omapäi Looduses toime tulla.
Probleemiks on demokaartlikust võimujaotumisest tulenev vastutustundetus - pole võimu pole ka vastutust.
|
|
|
 |
 |
Eesti välispoliitika
Eestlastel tuleks suhtlemisel välismaailmaga ilmutada ühtsust, solidaarsust, sirget selga ning julget silmavaadet. Lömitamine Venemaa ja USA ees on ummiktee. III maailmasõja eelmängus, kus suurriigid üksteise vaikival nõusolekul väiksemaid okupeerivad (USA-Afghanistaan/Iraak, Venemaa-Tshetsheenia, Türgi-Kurdistan, Hiina-Tiibet jne) ei ole osavõtt ebaõiglastest naftamaffia maailma-vallutamise sõdadest piisav garantii, et järgmisel G8 koosolekul ei sõlmita uut Molotov-Rippenropi pakti nt Venemaa-USA vahel.
|
 |
Vastulöök sissetungile
Elu on võitlus parema tuleviku nimel - sõda on inimkonna loomulik kaasnähtus. Kuni on maailmas vaenutsevaid osapooli, sünnib tõde ja õiglus - demokraatia. Sõda on vabadus ühe maailma valitseva kõikvõimsa superjõu orjamisest.
Ajalugu näitab, et sõjaliselt tugevad riigid on alati nõrgemaid okupeerinud. Eestlastel PEAB olema jõud, et Eestimaad kaitseda ja enda eest seista! Tänapäevased relvajõud koosnevad õhu-, mere- ja maaväest, kuid abiks on ka suure lõhkevõimega juhitavad raketid, mis ulatuvad St Peterburgi ja Moskvani, ega ole nii kallid kui õhuväe ülalpidamine.
|
|
|